[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

segama ‹37›

1. tülitama, häirima, (mingis tegevuses v. seisundis) tülinaks, takistuseks, häirijaks (ees) olema. Öelge, kui ma segan. Vabandage, ega ma ei sega? Nõuab, et teda vahelerääkimisega ei segataks. Haige vajas rahu, teda ei tohtinud segada. Ära sega teisi töö juures! Ebaviisakas oleks teda nii hilisel tunnil segada. Ma ei taha neid oma muredega segada. Täna on siin rahulik, keegi ei tule segama. Laht kihises paatidest, nii et need kippusid üksteist segama. Teadlast segab, kui iga raamat pole oma õigel kohal. Sagedased telefonikõned hakkasid segama. Midagi võõra käitumises segas mind. Poiss on nii süvenenud arvutimängudesse, et ei lase end kellestki ega millestki segada. Õpilane segab tundi oma märkustega. Lapsed ei tohi täiskasvanute juttu segada. Mis sa segad teisel peremeest mängida! Vihmane ilm kippus heinatööd segama. Kiiremat liikumist segasid põrandal jalus vedelevad riided. Haige jalg segab kõndimist. Väljast kostev lärm segas öörahu. Nälg segas mõtteid kontsentreerimast. Rahutus segab teda lugemast. Kärbsed hakkasid juba varahommikul und segama. Sportimine ei seganud muusikaharrastust. Ainult kella tiksumine segab vaikust. Kahjuks pean teie rõõmu segama. Võõra tulek segas armastajate idülli. Aknast avanes segamata vaade merele. Segavad asjaolud. Segatud tuul mer takistuse taga olev tuul.
2. millessegi toimuvasse sekkuma sellest osavõtmise v. selle katkestamise eesmärgil. Jutu vahele, jutu sekka segama. „Pole tõsi!” segas Ain end jutusse. Segas end meie perekonna asjadesse. Ära sega end asjadesse, mis sinusse ei puutu! Miks sa segad ennast võõraste ellu? Pole mõtet teiste inimeste vahele segada. *Esimestel päevadel ei sega ta end suuremat talupidamisse.. O. Luts. || millegagi (hrl. negatiivsega) end siduma v. seotud olema; kedagi teist millessegi tõmbama. Ta on segatud mingisse kahtlasse, tumedasse loosse. Hoidub eemale, et mitte end kaklusse segada. Skandaali on segatud hulk tähtsaid tegelasi. Osutus olevat poliitikasse segatud. Ära sega mind selle supi sisse!
3. aine v. materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub. Segab kohvi, teed. Segab puulusikaga putru, et see põhja ei kõrbeks. Laske pidevalt segades siirupil keema tõusta. Ema segas panges seasööki. Hakkis aaloelehed peeneks ja segas siis purgis hoolikalt segi. Savi, betooni segama. Segab tuld, puid ahjus. Võttis roobi, segas söed laiali ja pani siibri kinni. Et vili ühtlaselt kuivaks, tuleb teda vahetevahel segada. Mutid segavad mulda. Ventilaator segas rasket õhku ringi.
4. kahest v. enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v. tekitama. Segage muna, jahu ja piim taignaks. Leivatainasse segati vanasti aganaid. Segab sooja piima sisse mett. Segas endale ühe tassi lahustuvat kohvi. Segan punase veini veega pooleks. Kokk segab maitseaineid hakklihale juurde. Toidu hulka on liiga palju vürtse segatud. Veinisse oli unerohtu segatud. Rammusatest koostisosadest segatud pasteet. Kokteili, grokki segama. Segas endale mitmest mahlast sobiva joogi. Apteeker segab rohtu, pulbreid, salve. Mört segatakse lubjast, liivast, tsemendist ja veest. Segu saamiseks tuleb koostisained hästi läbi segada. Kunstnik segab värve. Kollasele musta juurde segades saadakse roheline. *Linase riide lõhn segas enese suitsuliha lõhnaga – nii tuntud eesti aitade lõhn. A. Kitzberg. | piltl. Puhtad segamata toonid. *Paabeli torni ehitamise loos räägitakse, kuidas inimeste keeled segati.. T. Paul. *Imestada saab ehk ainult seda, kui pentsikult hullus ja selgus minu õemehe meeles ja vaimus segi on segatud. J. Kross. || midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama. Aednik segas peenarde mullasse kõdusõnnikut ja tuhka. Sibulate ja pekitükkidega segatud tangupuder. Aastad on juustesse seganud halli. Halliga segatud juuksed. Lumega segatud vihm. Pisaratega segatud naer. Braavohüüetega segatud aplaus. *Kas näed, kui õigel teel oli minu kunsti-instinkt, kui ta käskis realismile ajakohast romantikat hulka segada! E. Vilde. *Villu oli segamata verega [= puhastverd] eesti mees.. E. Bornhöhe.
5. asetust, järjekorda muutma. Kaarte, doominokive segama. Tõstab segatud kaardipaki pooleks. || segi ajama, ära vahetama. *Ehk olen nii mõndki unustanud, ehk olen päevad seganud.. A. H. Tammsaare. *Muidugi ei tule stiili segada stiliseerimisega.. N. Andresen.
6. segaseks, arusaamatuks muutma. Vastane segas raadiosaateid. Jänes segab jälgi. Viin segab mõistust. Ära sega oma juttudega inimeste meeli! *Ta silmad olid töntsid ja mõte segatud. A. Schmuul.
7. kõnek jampsima, segast juttu ajama; jutuga keerutama. Mis sa segad, sa tead väga hästi, mis ma kuulda tahan! *Harrigi hakkas segama, ei kõnelnud sugugi asjalikult. A. Tigane. *Aga peast oli kogu aeg selge. Ainult sellel hommikul, kui ta läks, hakkas jälle segama. A. Pervik.

jalaga segada vt jalg

jälgi segama vt jälg

selge ilmaga segama vt ilm [1]

vahele segama
millessegi takistavalt, korrale kutsuvalt, nõu andes sekkuma, segama (2. täh.) Segab teiste töödesse ja tegemistesse vahele. Me peame erakondade poliitikasse vahele segama. Mina end sellesse asjasse vahele ei sega, tehku mis tahavad. Noortel pole sobiv vanade jutule vahele segada. Kõik rääkisid korraga, üksteisele vahele segades. Kõned muutusid nii ässitavaiks, et politsei oli sunnitud vahele segama, „Nii ei ole hea,” segas isa vahele. *.. iga inimene valib oma saatuse, teine ei saa vahele segada, valikud tuleb teha ise.. M. Unt.

vett segama vt vesi

ära segama

1. ära vahetama, segi ajama. Kaksikuid segatakse sageli ära. Sa segad mind vist kellegi teisega ära. Ringi ja ringjoone mõistet ei tohi ära segada.
2. segaseks muutma, segaseks tegema. Tuisk on jäljed ära seganud. *Tahtis veel issameiet lugeda, aga kaugemale kui esimeste sõnadeni ei saanud. Koledad tondid segasid mõtted ära. M. J. Eisen.

vahele
I. ‹postp› [gen] viitab objekti v. nähtuse asetamisele v. paigutumisele mingite teiste objektide v. nähtuste vahemikku
1. ruumiliselt asetuselt hrl. kahe isiku, eseme, koha vm. suhtes nii, et üks neist jääb ühele, teine teisele poole. Seisa siia minu ja Juhani vahele! Keegi paksuke puges meie vahele, kiilus end sabasseisjate vahele. Asetas tooli seina äärde ukse ja akna vahele. Kuuri ja müüri vahele on jäetud kitsas käik. Töödeldav ese kinnitatakse kruustangide vahele. Jäi kättpidi masina vahele. Üks puu jäi langetamisel teiste vahele kinni. Pani kahe leivakääru vahele tüki praeliha. Juttude lõppu ja vahele oli põimitud õpetlikke vanasõnu ja manitsusi. Peremees rakendas ruuna aiste vahele 'rakendas ette'. Jäin terveks päevaks nelja seina vahele 'ruumi sisse'. Ema tuli ukse vahele 'uksele' ja kutsus sööma. Läks põldude vahele uitama. Jõudsime küla, metsa vahele. Peitis häbenedes näo käte vahele. Tõmbas kohmetunult pea õlgade vahele. Võta aga müts näpu vahele 'alandlikult peast' ja mine paluma. Koer tõmbas saba jalge vahele. Sai kõrvalseisjalt sõbraliku müksu ribide vahele. Salakiri oli õmmeldud pintsaku voodri vahele. Vihma tilkus krae vahele. Külm hakkas naha vahele tükkima 'tunda andma'. Koondas oma ilmunud artiklid ühiste kaante vahele 'raamatuks'. *Trah-holla oli juba valmis oma ägeduses üles kargama ning igaühele rusikaga sarvede vahele [= pähe] virutama, kes teda asjata solvab. E. Männik.
2. kahe ajamomendi v. sündmuse vahelisele ajale. Nende sündmuste vahele jääb mitu aastakümmet. Naiste finaal planeeriti meeste võistluste vahele. Hästi kasvatatud lapsed ei kõnele suurte inimeste jutu vahele. Õlut joodi nii söögi alla kui vahele.
3. osutab hrl. kahe objekti v. nähtuse omavahelisele suhtele, vahekorrale. a. (inimestevahelistes suhetes toimuvale). Jäägu see jutt esialgu meie (kahe) vahele. Kõrtsmik asus tülitsejate vahele lepitajaks. Ära sega end, ära tüki meie vahele! Alailma segas ta end teiste asjade vahele. Nende vahele on tekkinud sügav lõhe. Mingi tume vari langes selle sündmusega kahe pere vahele. b. (arvsuuruste vaheldumisele teat. piires). Temperatuur võib öösel langeda 3–5 kraadi vahele. Kalamarja terade arv mahub enamasti poolesaja tuhande ja poole miljoni vahele.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Haamri ja alasi vahele jääma. Kahe silma vahele, silmapaari vahele jääma, jätma. Hõlmu vöö vahele panema. Kahe tule vahele sattuma, jääma. Kedagi pihtide vahele võtma. Küünte vahele 'küüsi'. Mis tal nüüd naha vahele läks? 'hakkas'. Kellegi hammaste vahele sattuma. Kaikaid kodarate vahele pilduma. Saba jalgade vahele tõmbama. Rataste vahele jääma. Krae vahele trügima, tükkima.
II. ‹adv›
1. kellegi v. millegi vahel [1] (1. täh.) olevale alale, mingisse vahemikku. Avas kirstukaane ja pani pulga püsti vahele. Ust kinni tõmmates jäid sõrmed vahele. Pange alati raamatule järjehoidja vahele! Seelikusse oli erksavärvilisi triipe vahele kootud. Püüdis järjekorras vahele trügida. Kirjutas tekstile veel pisikese lõigu vahele. Tõmbas arvudele joone vahele.
2. põhilisele sekka, üldise hulka. Sõi tatraputru, hammustades vahele metsiseliha. Kirjanik põimib mõnes kohas vahele ka anekdootlikke episoode. Päevad olid hallid, harva juhtus vahele mõni päikesepaisteline. Käekiri polnud kiita ja ka õigekirjavead kippusid vahele. *Minu arust on eksamitel isegi kaval väheolulisi detaile siin-seal nagu muuseas vahele lükkida. U. Mikelsaar.
3. osutab segavale, takistavale tulekule mingisse tegevusse v. protsessi. Tuli, tormas vahele ja lahutas kähmlejad. Isa oleks poissi veelgi rihmutanud, aga ema tuli vahele. Ametivõimud olid sunnitud korrarikkujatele jõuga vahele astuma. Ära sega end nende tülisse vahele! Segab teiste töödesse ja tegemistesse vahele. „Seda kaske ei tohi maha võtta,” astusin otsustavalt vahele. Sõda tuli vahele ja nii jäigi hoone pooleli. Oleksin juba ammu Tartu sõitnud, aga ikka tuli midagi pakilisemat vahele. *.. kurdab, ta mõrsja libisevat käest. Keegi vana jäär kippuvat vahele. H. Raudsepp.
4. (katkestades) kellegi jutu sekka. Kõnelejale hüüti aeg-ajalt vahele. Ole vait, ära sega vahele! Kuulas vaikselt, lausumata sõnagi vahele. „Meid ei huvita teie arvamused,” kähvati vahele. „Täiesti õige!” poetas keegi meistri jutule vahele. Teineteisele vahele rääkides hüpati ühelt teemalt teisele. *Tal ei lastud mõtteid lõpunigi arendada. Eriti naised olid agarad vahele lõikama. V. Gross.
5. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi koostisosa› näit. vahele jääma, vahele jätma, vahele kukkuma, vahele vedama, vahele võtma (ülekantud tähenduses)
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|vahele, omavahele